KIRIKUD

Pühajõe kirik 1836-1838, 1990;
Pühajõe kiriku nurgakivi paigaldati pidulikult 24. mail 1836. aastal ning kahe aasta pärast sai hoone ehitusmeister M. Strauchi juhendamisel valmis. 29 jaanuaril 1839. aastal leidis aset kiriku sisseõnnistamine. Kavatis on lihtne: ristkülikulist polügonaalse kooriosaga pikihoonet täiendab massiivne nelinurkne telkkiivriga haritorn lääneosas. Tornis asub 7. aprillil 1878. aastal sisseõnnistatud terasest tornikell, mis läks kogudusele maksma 200 rubla. 1933. aastal teostati kirikus remont – tõsteti kõrgemaks pikihoone lagi, mille tulemuseks oli kumer nurgalahendus, koorile paigaldati orel, ja tehti muid väiksemaid töid. 1967. aastal jäi kirik tühjaks, seejärel kasutati hoonet laona. 1989. aasta jõululaupäevaks lõpetati arhitekt K. Kliimandi projekti alusel teostatud taastamistööd. Interjööri ilmestab laudisega võlvlagi ja koori lõunaseina ehtiv vana altarimaal Taevaminek, mille maalis 1899. aastal R. Aueri.

MÕISAD
Pühajõe mõis
Pühajõe mõis (Pühhajõggi). Rüütlimõis, rajatud 17. saj alguses. Peahoone on ühekordne puithoone lameda viilkatusega. Seinad vooderdatud voodrilaudadega, alt kuni aknalaudadeni püstvooderdis. Esiküljel väike kinnine klaasitud veranda viilkatusega. Viiludel ja räästastel säilinud suurem osa puidust räästapitsi. Osaliselt säilinud aknaluugid. Hoonet võib lugeda XIX sajandi lõpu historistlikuks ehituseks. Praegu kasutusel elamuna.
     Kupja maja on väike ühekordne massiivne kivihoone. Väliseinad krohvitud. Kõrge poolkelpkatusega. Aknad peaaegu ruudukujulised, ääristatud laiade ehisraamidega. Hoone keskel mantelkorsten. Ehitust võib lugeda XIX sajandi alguse või sajandivahetuse ehituseks.
     Laut suur lõhutud maakividest ehitis, ehitatud ilmselt XX sajandi algul. Alguses kasutusel olnud rehena?
     Kuivati - paekiviehitus, ehitatud aastal 1862.
     Paekivist tõllakuur ja maakivist kaalumaja on kasutusel elamuna.
     Piimaköök on väike poolkelpkatusega kivihoone. Hoonele on külge ehitatud töökoda koos teisel korrusel olevate eluruumidega.
     Ait ja laut on rühm kahest kõrvutiasuvast hoonest. Ehitusaeg on dateeritud raidkiviga 1851.a. Omasid poolkelpkatuseid, seinad  krohvitud. Aida kohal on rekonstrueeritud elamu, laudast on säilinud vundament.
     Mõisas asub endise maantee ääres postijaama sepikoda.
     Park on väike, väheste puudega, mis on paigutatud üksikute stiilselt valitud vabade gruppidena peahoone ees piklikul väljakul. Pärnade kõrval on imposantsed lehisegrupid. Tegelikult on siin olnud kunagi vanem park, mida tähistab väga vanade pärnade rida jõe oru kaldal. Alles on 5 ca 200 aasta vanust puud, mis on riikliku kaitse all. Pühajõe mõisas on algselt olnud üks tiik mida puhastati 1963.a. ja 1990.a., teine tiik on rajatud 1996.a.
     Pühajõe mõisal oli enne talude müümist maad 1022 ha. 1897. aastal kui Jelissejev mõisa ära ostis, oli maad 227 ha. Peale Vabadussõda mõis riigistati ja jaotati asundustaludeks.
     Käesoleval ajal on Pühajõe mõisas 7 elamut, elanikke on 16. Rohkem informatsiooni saab järgnevalt aadressilt: http://www.hot.ee/pyhaoru/id2.html

Konju mõis

Raustfer in Kirchspiel Jewe, Wierland

Konju mõis (saksa k Raustfer) rajati iseseisva majandusüksusena 17. sajandil. Enne 1919. aasta võõrandamist oli ta Edise kõrvalmõis.

Mõisa tagasihoidlik, ühekorruseline puidust peahoone on hävinud. Veidi ümberehitatuna on säilinud aga esinduslik kuivatihoone. 20. sajandi algul valminud neoklassitsistlik kuivati on kahekorruseline, selle akendel on kolmnurkfrontoonid ning katuseäärt kaunistab hammasfriis.

 
Voka mõis
Varaseim teade Vokast on aastast 1426, mil hulk Alutaguse külasid läks Kärkna kloostri valdusest Saksa Ordu Narva foogtkonnale, nende seas ka Kirivere - hiljem Voka küla. Voka mõisa kohta leiame esmakordselt andmeid Kollota nime all 1586. a. suurusega 7 adramaad.
    1626. aastal ostis Voka mõisa Narva raehärra Johann Fock. Mõisa nimeks sai saksa keeles Fockenhof, millest ka eestikeelne nimi Voka.
    1712. aastal asutati Vokka postijaam Peterburi-Tartu-Riia teele. Jaam paiknes algul Voka kõrtsis. 1715-1719 ehitati puust postijaama hoone.
    Suure Põhjasõja algaastail rüüstati Voka ümbruse maantee- ja mereäärne ala täielikult ning 1710. aastal puhkenud katk suurendas elanikkonna kaotust veelgi. 1726. aastaks oli elanike arv kasvanud ja seda eriti mujalt siia asunute arvel. Kirivere külas oli elanikke kokku 43.
    1781. aastal ostis Voka mõisa koos Toila mõisa ja Oru karjamõisaga 85 000 rubla eest Kingstoni hertsoginna, Dorchesteri markkrahvinna paruness Elisabeth. Kingstoni hertsoginna Elisabeth sündis 1720. aastal šoti aadliku Thomas Chudleigh’ tütrena. Kõneosava ja kauni daamina tõusis noor neiu peagi kuningas Georg II minia Walesi printsessi õueneitsiks. Miss Chodleigh olevat olnud juhtiv moedaam.
    Hertsoginna asutas Vokka viinavabriku ja apteegi. Tema ajal sai mõis esindusliku puithoonestuse ja 1787. aastal loeti Vokat seitsme kaunima mõisasüdame hulka. Rahva jutu järgi tahtnud ta koguni siia linna ehitada. Leedi valitsemisajal olevat Pühajõest ka ebapärlikarpe püütud. Voka ajajärgul laskis ta Inglismaal mahagonipuust korveti teha Katariina II-le kinkimiseks. Enne Peterburi jõudmist purunes laev Ingerimaa rannakaljudel ja selle 8 suurtükki tood i Voka mõisa. Hertsoginna suri 1788. aastal Prantsusmaal. Mõisale ja vallale nõutas ta oma neiupõlvenime järgi nimeks Tšudleigh, mida kasutati 1917. aastani.
    Voka mõisaomanik Peter von Wilcken ehitas Voka mõisa kivihooned. Nn. bastionid, millel asetsesid suurtükid, on uurimuste kohaselt rajatud juba Elisabethi ajal. Silmapaistvaim ehitis, Voka härrastemaja, on ehitatud 19. sajandi algaastail. Seda hoonet on loetud nii välis- kui ka sisearhitektuurselt ümbruskonna kauneimaks.
Voka mõisahoone oli üheks silmapaistvaks klassitsistliku arhitektuuristiili näiteks. See härrastemaja valmis 19. saj. algaastail. Vaatleja pilgule oli hoone avatud kõigist neljast küljest. Härrastemaja ette rajatud kunstlikel bastionidel asusid lafetid suurtükkidega. Hoone hävis 1944. aastal sõja käigus.
    Mõisaomanik Nikolai von Wilcken jätkas mõisa väljaehitamist. Enamiku tuludest sai Voka mõis viinapõletamisest. 19. sajandi lõpul on mõisas peale viinavabriku töötanud tellisetööstus, vesiveski (mölder Magnus Adorf) ja meierei (esitööline Anette Viloter). Silmapaistvad tootmisharud olid mõisas ka karjakasvatus (angleri kari), pardi- ja kanakasvatus, aiandus, puukool, kalapüük, metsandus jne.
    1848. aastal ehitati puust postijaama asemel kivist postijaam.
17. juunil 1817. a. peatusid Vokas keiser Nikolai ja tema abikaasa Charlotte´oma teekonnal Preisimaalt Peterburi. Voka mõisa all mere kaldal ühe kivi peal on tähed C.N.W. sündmuse tähistamiseks.
    Eduard Gustav parun von Toll, kes kosis von Wilckeni tütre, peatus ekspeditsioonide vaheaegadel Vokas. Pärast Eduard Tolli hukkumist legendaarse Sannikovi maa otsingul elas siin tema perekond, kes viimati suvitas Vokas veel II MS aastail.