EST | RUS | ENG | FIN

Sitemap search
Täna on: 31.07.2010
<
Juuli 2010
>
E T K N R L P
      1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31  
             

 

 

 
Suurenda teksti: A  |  A+  |  A +  Print

ÕIGUSAKTID:


- Raieloa taotlus


KULU PÕLETAMINE TULEOHTLIKUL AJAL ON KEELATUD!

Soojad kevadpäevad sulatavad lume ning toovad nähtavale kuivanud rohu, ahvatledes inimesi seda põletama. Igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kontrolli alt väljunud kulu- ja prahipõlengutele, mis on alguse saanud tuleohutusnõuete eiramisest.
Eelmisel aastal registreeriti Virumaal kokku 645 metsa/maastikupõlengut, neist 566 Ida- Virumaal ja 79 Lääne-Virumaal. Kulupõlengu tagajärjel süttis Ida-Virus üheksa aiamajakest, Lääne-Virus sai kulu põletamise tõttu kahjustada kaks kõrvalhoonet.
Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge - kahju keskkonnale, oht inimestele ja nende varale on peamised põhjused, mis peaksid inimesi enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele. Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu ja seda nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid- putukad, konnad, sisalikud, aga ka pisiimetajad.
Tuleb arvestada, et kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästjate kui ka kiirabi kohale kutsumist.
Samuti peab iga inimene teadma, et kulupõletamise keelust üleastujaid ootab ees rahaline trahv kuni 18 000 krooni ning lisaks tuleb tasuda ka keskkonnale tekitatud kahju. Üle viie hektari suuruse kulupõlengu või üle ühe hektari metsatulekahju korral algatatakse kriminaalmenetlus.
Tuleohtlikul ajal korraldab päästekeskus koostöös politsei ja keskkonnainspektsiooniga kontrollreide.
Päästekeskuse hinnangul on parim lahendus, kui maaomanik suudab oma maad niimoodi hooldada ja harida, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks tema kevadtöödest.

Lõkke tegemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja kohalike omavalitsuste õigusakte
Igakevadine probleem on ka prahi ning okste põletamine lõkkes, mis võib tuleohutusnõudeid eirates põhjustada ohtu hoonetele ja metsale. Samuti võib lõkkest alguse saada kulupõleng, mis levib soodsa tuule korral väga kiiresti ning vahel ka mitmes suunas, kiiresti kontrolli alt väljudes.
Kui kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjades toodud sätted seda lubavad, siis võib lõket teha vaid oma maja krundi piires juhul, kui kõik tuleohutusnõuded on täidetud. Väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil, näiteks RMK lõkkekohtades.
Enne tule süütamist veendu, et tekkiv suits ei segaks liiklust ega kaaskodanikke. Võib juhtuda, et häiritud kaaskodanikud võivad hinnata ohtu valesti ning teatada sellest häirekeskusesse ja päästekorraldaja saadab välja päästeautod.
Päästeasutused tule tegemiseks lube ei väljasta
Häirekeskuse (tel 112) või mõne muu päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- ja/või prahipõletamiseks. Samuti koormab selline teavitamine põhjendamatult häirekeskuse telefoniliine ja töötajaid, kes tegelevad õnnetusteadete vastuvõtmise ja abi saatmisega sündmuskohale.
Ida-Eesti Päästekeskus kutsub kõiki inimesi üles käituma ohuteadlikult ja järgima tuleohutusnõudeid, samuti palume lapsevanematel rääkida lastele tikkudega mängimise ohtudest. Päästealaga seotud küsimustele vastuste saamiseks võib helistada ööpäevaringselt töötavale infotelefonile 1524.

Maario Kupp
Ida-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja



Tuleohutusnõuded lõkete põletamisel:


Lõkete tegemisel tuleb lähtuda küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuetest, millest peamised on:
* Lõket tohib teha ehitistest (majad, kuurid jne.) ja põlevmaterjali hoiukohtadest (puuriidad, lauavirnad jne.) vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
* Põlevat lõket ei tohi hetkekski jätta järelevalveta ning käeulatusse tuleb varuda kaks 6-kg tulekustutit, mida võivad asendada veeämbrid (vähemalt 20 l vett).
* Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga (kuni 1,5 m/s), arvestades ka tuule suunda.
* Lõkke võib teha mineraalsele pinnasele (muld, liiv, savi, ...) ning tuleb ka ümbritseda mittesüttiva pinnasega. Samuti peab jälgima, et lõkkest lenduda võivatest sädemetest ei tekiks kulupõleng ning ei süttiks hoone ...
* Peale põletamist tuleb lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
* Lõkete tegemisel tuleb kindlasti järgida ka kohaliku omavalitsuse õigusakte, näit. on mõnedes linnades jt. tiheasustustes lõkete tegemine täiesti keelatud, mõnel pool võib seda teha 15. maini jne.
* Grillimisseadeldis peab olema mistahes hoonest või põlevmaterjalist vähemalt viie meetri kaugusel ning pideva järelevalve all.
* Avaliku lõkke tegemine tuleb kooskõlastada kohaliku päästeasutusega ning sellele kehtivad eraldi tuleohutusnõuded.